Ükskord soovisin ühe digitaalse õppekeskkonna kohta teada, kas teistel õpetajatel on kogemusi. Vastus laekus ainult õppejuhilt: “Leppisime koolis septembri algul kokku, et kasutame õppetöös järgmisi keskkondi: Google Classroom ja Meet ning Stuudium Opiqu ja Teraga.” Teine kord, kui keegi küsis, kas Zoomi ei tohi kasutada, saime kõik samast allikast vastusteks: “Me oleme praegu kokku leppinud, et Zoomi ei kasuta.” ja “Oleme kokku leppinud, et veebitunniks kasutame Meet´i.” See olukord juhtis mind mõtisklema, mis on kokkulepe.

Mõistan kokkuleppena ehk lepinguna selle leppe kõikide osaliste ühist arusaama leppe sisust ja sellega täielikku nõustumist vabatahtlikult. Kokkuleppeni jõudmiseks räägitakse nii kaua läbi, kuni kõik osalised saavad sisust ühtmoodi aru ja ilma välise mõjutuseta nõustuvad sisuga täielikult.

Organisatsioon muutub iga kord, kui keegi lahkub või liitub. Kui organisatsioonist lahkub inimene, siis on mõttekas organisatsiooni üldine kokkulepe üle vaadata, sest selles võib eksisteerida tingimus, mida enam vaja ei ole, sest seda oli vaja ainult lahkunud inimese jaoks. Samuti, kui organisatsiooniga liitub inimene, siis on mõttekas organisatsiooni üldine kokkulepe üle vaadata, sest ehk on midagi vaja muuta seoses uue liikmega. Inimestena oleme kõik erilised ja erinevad ning meil kõigil on erivajadused. Sellest lähtuvalt ei ole suures rühmas üldine ulatuslik kokkulepe võimalik. Läbirääkimised selle saavutamiseks kestaksid liiga kaua. Läbirääkimised on aga olulised, sest nende kaudu võivad läbirääkijad avastada midagi, millele nad varem ei osanud mõelda. Läbirääkijad võivad läbirääkimiste kaudu hakata teisi läbirääkijaid paremini mõistma.

Kui organisatsioon on suur, siis ei pruugi olla võimalik saavutada üldist kokkulepet või see üldine kokkulepe saab olla väga lühike. Kokkulepe on ühisosa. Selleks, et ühisosa oleks suurem, on vajalik organisatsiooni pisendamine või jaotamine väiksemateks üksusteks. Üksuse maksimaalne suurus võib olla selline, millest suurema puhul enam ühisosa ei ole. Need üksused ei pruugi olla absoluutsed, vaid võivad olla valdkonniti või teemati erinevad. Samad inimesed võivad olla üheaegselt mitmetes kokkulepetes, mis ei ole omavahel vastuolus.

Kui inimesed kipuvad kokkuleppe üksikasju unustama, vormistatakse kokkulepe kirjalikult. Kokkuleppele kirjutavad alla kõik selle kokkuleppe osalised.

Kui kedagi mõjutatakse mingitele reeglitele alla kirjutama, siis selline allakirjutamine ei saa olla vabatahtlik. Sel juhul märgitakse allkirja külge under duress või without prejudice, mis tähendabki, et allakirjutamine on toimunud stimuleeritult, mitte vabatahtlikult. Sellise märkega kokkulepped ei ole kohustuslikuks järgimiseks.

Kui tahame kellegagi hakata koos toimetama ja soovime vormistada kirjaliku kokkuleppe, peaksime alustama nullist. Mis on esimene asi, mida tahame? Räägime nii kaua läbi, kuni esimene asi on kokku lepitud. Seejärel järgmine asi, kuni kõik asjad on kokku lepitud.

Kui kellelegi esitatakse valmistekst ja tal on ainult võimalik sellega nõustuda või mitte nõustuda, siis on väga väike tõenäosus, et too inimene, kes selle teksti saab, vabatahtlikult kogu sisuga nõus on. Sellisel juhul ta võib nõustuda seetõttu, et tal ei jää muud üle, kui ta tahab selles osaline olla, mille kohta see tekst on. Sellisel juhul pole tegemist kokkuleppega, vaid pealesurutud reeglitega, reeglite kehtestamisega kolmanda osalise suhtes.

Kui kõik kokkuleppe tingimused räägitakse konsensuse saavutamiseni läbi, ei pruugi enam nende üleskirjutamine vajalikki olla, sest läbirääkimiste käigus on kõigile ühtmoodi asjad selgeks saanud ja meelde jäänud. Kui siiski mingi asi ei jäänud meelde, tuleb see uuesti läbi rääkida. Tulemusena lähtume ainult nendest reeglitest, mida me muuta ei saa, lisades oma poolt mõned vajalikud meeldetuletused, kuid ei mõjuta mitte kedagi tegema midagi vastu tema vaba tahet. Kas vaba tahe tegelikult ka eksisteerib, kui me ainult läbime varem valmis loodud programmi, on eraldi küsimus ja avab mõtte, et ka programmi läbides saame õppida sõbralikumalt käituma maailmas, kus vaba tahe eksisteerib.

I teach math, computer science and tennis, create software, arrange tennis events, process multimedia, run orienteering, collect tree juices and fruits.

Get the Medium app

A button that says 'Download on the App Store', and if clicked it will lead you to the iOS App store
A button that says 'Get it on, Google Play', and if clicked it will lead you to the Google Play store