I just upgraded my Ubuntu from 18.04 to 20.04 and write down what I had to do afterwards to make things work.

Whiteboard

I use a shared whiteboard for teaching and thinking. My whiteboard is whitebophir. Earlier, I had installed it as a system service. System service files reside in /etc/systemd/system/. For whatever reason, it wasn’t started and I restarted it:

sudo systemctl restart whitebophir.service

Why wasn’t it started? Because it wasn’t enabled. How to enable?

sudo emacs /etc/systemd/system/whitebophir.service
...
[Install]
WantedBy=multi-user.target
...
sudo systemctl enable whitebophir
sudo systemctl start whitebophir.service

Tracking software

I installed traccar as a tracking software. Any device using a client app can connect to the server and then, I see on the server using a web interface where that device currently is. …


Stend plakatitega.
Stend plakatitega.
Leia pildilt üleskutse klubisse liitumiseks! Kus asub see stend?

2020. aastal alustasin arvutiteaduse klubi korraldamist Harkujärve Põhikoolis oktoobris. Septembris läksin küll klubi tutvustama õpilastele, ent polnud, kellele tutvustada. Esmalt liitusid klubiga kaks varasemat osalejat, kes kaasasid hiljem oma klassikaaslase. Kuna seekord kooliarvuteid kasutada ei saanud, tassisin kaasa enda kaht sülearvutit ning igal osalejal oli olemas ka enda pisem süler. Toimetasime kaks korda nädalas, kumbki kord sada minutit järjest vahepealse silmadepausiga. Alul oli meie baasiks trepiotsa klassiruum, kust meid ühel päeval välja aeti, kuna kardeti ilmselt arvutite nakatumist kroonviirusega. Ühtlasi sulgeti terve kooli hoonekompleks ja me kolisime oma tegevused internetti.

Tegevused

Ubuntu kaasajastamine

Ubuntu on avatud lähtekoodiga kasutajasõbralik operatsioonisüsteem ja selleks, et toetada ülemaailmset vabavara arendamist, me seda ka kasutame. Iga poole aasta järel aprillis ja oktoobris väljastatakse uus Ubuntu teisend ja iga kahe aasta järel aprillis väljastatakse uus Ubuntu stabiilne pikema kasutajatoega teisend. Klubi ajal oli aktuaalne teisend teisend alul 20.04


Ööl vastu pühapäeva liiguvad viirusekandjad vaheldumisi tervete inimestega ning paljudes kohtades levib koroona. Pärast keskööd lääne poolt alates viiruse levik järk-järgult lakkab. Mitmel pool on ka inimesi haiglaravil. Edelast ja lõunast levib viirus 4 kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Juhitaval hingamisel olevate inimeste arv jääb 1 ja 5 vahele.

Hommikul on jätkuvalt näha viirusekandjaid, aga olulise levikuta, mitmel pool püsivad inimesed kodus. Viirus levib edelast 4 kuni 10, saartel ja rannikul 12 kuni 15 meetrit sekundis. Juhitaval hingamisel olevate inimeste arv ei muutu ja jääb 1 ja 5 vahele.

Päeval liiguvad inimesed valdavalt maskides ning viirus peamiselt ei levi. Levik toimub edelast ja lõunast 4 kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 15 inimest sekundis. Intensiivravis viibivate inimeste hulk on kõikjal plussis, kõige rohkem saartel, kus selliste patsientide arv tõuseb viieni. …


Allolevat juttu inspireeris mind kirjutama ühe väljakuulutatud riietuskoodiga sündmuse kogemine YouTube’i vahendusel.

Maskeraadi kombinatsioonid

Tore on näha, kui palju on julgeid ja teadlikke õpetajaid, kes näitavad end välja endana kasvõi ainult näo poolest, et kui vaataja nime järgi ei tea, siis näo järgi vast ikka tunneb hiljem ära, kui tahab vastava valdkonna võitjalt nt nõu küsida. Ei tea, kuidas see on lahendatud moslemimaades, aga seal võib täitsa olla, et inimesed suudavadki silmavaatest aru saada, kellega on tegemist. Kui nii, siis meil on väga palju veel arenguruumi. Hiinas lahendavad selle probleemi meie eest arvutid oma tehisintellektiga:

Jaapani tudengid olevat arendamas sellist maski, mis väljendavat avatari kaudu inimese…


Ükskord soovisin ühe digitaalse õppekeskkonna kohta teada, kas teistel õpetajatel on kogemusi. Vastus laekus ainult õppejuhilt: “Leppisime koolis septembri algul kokku, et kasutame õppetöös järgmisi keskkondi: Google Classroom ja Meet ning Stuudium Opiqu ja Teraga.” Teine kord, kui keegi küsis, kas Zoomi ei tohi kasutada, saime kõik samast allikast vastusteks: “Me oleme praegu kokku leppinud, et Zoomi ei kasuta.” ja “Oleme kokku leppinud, et veebitunniks kasutame Meet´i.” See olukord juhtis mind mõtisklema, mis on kokkulepe.

Mõistan kokkuleppena ehk lepinguna selle leppe kõikide osaliste ühist arusaama leppe sisust ja sellega täielikku nõustumist vabatahtlikult. …


Ei ole veel ma selles eas,
et nii vara hommikul tööl
võiksin seista klassi ees siin.

Sa mine nüüd ja meeles pea
numbreid, tähti, kuigi neid näed,
kaasa neid koolist ei vii!

See hetk on sulle imeilus bioloogia,
küllap mulle siin õhtuni
sellest räägiksid sa…

Kuid pole veel ma selles eas,
et nii vara hommikul tööl
tahvli kõrval seista võiks ma.

Sa oled hea, rohkem kui hea,
ning võib olla, et ootuse eest
ka tasuks tunnid kord saad…

See hetk on sulle imetabane füüsika,
küllap mulle siin õhtuni
sellest räägiksid sa…

Ei ole veel ma selles eas,
et nii vara hommikul tööl
võiksin seista klassi ees siin. …


Seitsmes oktoobripäev 2020. aastal oli see päev, kui sain kirja, mis oli mõeldud tervitusrea järgi kõikidele Eesti koolidele. Kirja oli koostanud keegi, kelle eesnimi on Andmekaitse ja perenimi on Inspektsioon. Või kui Andmekaitse pole inimene, siis võime käsitleda kirja autorina ka robotit, sest tänapäeval oskab tehisintellekt luua uusi laule, teha pilte mitteeksisteerivatest inimestest, kassidest, autodest ja mööbliesemetest, luua uudiseid — miks siis mitte ei võiks selline robot, mille nimi on Andmekaitse Inspektsioon koostada kirja ja adresseerida Eesti koolidele!

Siiski tundus, et keegi inimene on selle kirja autor. Et teada saada, saatsin vastavasisulise järelepärimise ja sain vastuse, et kirja autor on Kadri Levand. Seega on nüüd teada teine osapool, kellega teemat arutada. …


Allolev mõtteavaldus ilmus esmakordselt Facebookis 12 September 2014.

Image for post
Image for post

Ma ei pea silmas idanaabrit. Idanaaber on meil hea naaber. Kõik inimesed on ilusad ja head, kuni nad pole tõestanud vastupidist. Palun loe minu seinalt üht hiljutist postitust, kus ma kirjutan mudelist. Pole ei Idant ega Läänt, head ega halba, vaid on reaalsed sündmused. See, mida keegi räägib, ei oma mingit tähtsust, tähtsust omavad teod. Juttudega võib suured lossid kokku ehitada ja rahva täitsa ära keerata. Tuleb valida, keda kuulata ja teave endast läbi sõeluda. Olen veendunud riikluse ja sõjanduse vastane ning inimsuse ja rahu pooldaja. Kui räägime idanaabrist, tuleks teha piiriülene ühistu, et nt puhast toitu ja kütust ilma maksudeta transportida. Tuleks arendada ühiskondliku julgeoleku teooria baasil rahva harimist, mis idanaabrite juures toimub ülikooli tasandil, meil aga järgitakse lambakarjana seda, mida Obama või Merkel ette ütlevad. Idanaabri inimestel on veel mingid väärtushinnangud säilinud, aga mis toimub meil, puha laastamine ja lagastamine, inimeste konvertimine biorobotiteks liinil. Tuleb arendada inimestes loovust ja lasta sel valla päästa. Suhted on inimeste, mitte fiktsioonide ehk isikute ja riikide vahel. See naine pildil on juba ametilt NATO ja seega vabamüürlaste käsilane või ta lihtsalt ise ei tea seda ja on samuti pimestatud. Anname talle selle andeks. Meil tuleks lastele näidata, kui palju pahandust saab teha relvadega ja siis rääkida, kui palju neid relvi on just sellesama naise organisatsioon siia tarninud. Kui palju pahandusi on eesti sõdurid teinud aladel, kuhu meil pole üldse asja oma nina toppida. Ukrainas hakati sõjaväe kutseid põletama. Seal saavad inimesed aru, et sõjaga ei lahenda midagi. Sõdu tehakse ainult valitsemise ja mängu eesmärgil. Mina ei soovi nendes mängudes kaasa lüüa. Ma soovin arendada jagamisühiskonda, kus saame kõik heaolus elada ja kus ei tegeleta pseudoprobleemidega nagu poliitika, kus ei peeta kõnesid, vaid tehakse tegusid, mida ei valitseta, vaid kus toimub võrgustikepõhine asjatundlik juhtimine. …


Lahkusin Roostast alles mitu tundi pärast teid õhtul.

Pärast mitme kohupiima koogi tüki suunamist kõhtu
suundusin jalutama metsavarju,
et korjata üles hulganisti metsamarju.

Teel kohtasin liikumatut vaskussi
ja taas ronis mööda mu säärt minipuuk.
Ämblikud keerasid mu tagasitee vussi,
sest nende võrke hoidsid rajal olevad puud.

Leidsin magushapusid marju kiviga keskel.
Noh, bioloog, mis liiki taim seal eksles?

Kaks tundi pärast teie lahkumist tahtsin minna vette
ja võtsin selleks sobiva paiga otsimise ette.
Liivaranna otsani inimesi leidus.
Ma tahtsin pigem olla peidus.

Suure kivi juures vette minna oli niru,
sest surnud mereadru oli ja lebas vist ka mõni kilu.
Edasi oligi nagu surnuaed
ja mõtlesin pöörduda tagasi,
kui märkasin ees üht maja.
Kaalusin, kas on sobilik aeg
sest vähe öösel magasin
ja energiat oli mulle vaja.
Ometi ma läksin ja leidsin sauna vaatega merele
ning kolmekordse hoone taamal rajatud kerele,
mis kunagi oli piirivalve hoone.
Tegin tiiru maja hoovis ja kedagi ei näinud.
Trellid olid alumiste akende ees, keegi seal ei käinud.
Tahtsin taas minna tagasi Roosta poole.
Ent kaarti uurides Kroonsaare leidsin,
mis neeme nurga taha ennast peitis.
Tekkis kihk jalutada või ujuda saarele.
Kõndisin rannal ja nägin, et keegi oli seal käinud.
Ometi ei meenunud mulle, et kedagi olnuksin näinud.
Värsked olid jalalaba ja jalatsite jäljed liival
ning rannal lebasid suled, mis kunagi olid tiivas.
Neeme lõpus leidsin sopahunniku eest
ja sinna ma astuda ei taha.
Tagasiteel nägin maja juures alasti meest,
kes mind märgates varjus kõrkjate taha.
Tegin majadest kaks pilti kokku,
aga sellest tegemisest ei olnud tolku.
Arvasin, et teine koht on vette minekuks söödav,
aga kui minust ujus surnud meduus mööda,
ei tahtnud jätkata ja naasin kuivale,
sest laipade vahel supelda tundus oi, kui vale. …


20190812

Sõitsin jalgrattaga mööda pargiteed õpilase maja suunas. Ta elas vist ühiselamus. Rääkisin temaga samal ajal telefonitsi. Mainisin talle, et tahan ette valmistada kõik õppeteemad korralikult, mida ma õpetan, sest siis ei teki pärast paanikat, et miski on ettevalmistamata. Samal ajal lükkasin keelega alumisi hambaid edasi ja need liikusid teistsugusesse asendisse, nii et tundsin korraga nii mugavust kui ebamugavust. Õpilane vastas mulle rahulikult ja ütles, et võin kirjanduse tundi tulla kolmveerand tundi hiljem nagu eelmisel korral. Küsisin: “Mis te üldse tegite eelmisel korral?” — “Ega seal midagi tehta!”

Sisenesin tornmajja, mis oli ühiselamu. Kõndisin mööda treppi. Minu ees läksid üks neiu ja noormees. Mõtlesin, et kuhu ma lähen, kas ma otsin siin kedagi, miks ma siin olen. Neiu järel noormees tõmbas käega ukse minu ees kinni, et mina sisse ei saaks. Jäin koridori telefoni nokkima. …

About

peacecop kalmer:

I teach math, computer science and tennis, create software, arrange tennis events, process multimedia, run orienteering, collect tree juices and fruits.

Get the Medium app

A button that says 'Download on the App Store', and if clicked it will lead you to the iOS App store
A button that says 'Get it on, Google Play', and if clicked it will lead you to the Google Play store